Jorgalan sámegilli: SEG, Sverre Porsanger: 

Mu Gieđas" lea movttiidahtti duohta muitalus, maid Niillas Somby lea muitalan, ja son guorahallá sápmelaččaid persovnnalaš ja historjjálaš dáistaleami. Filbma balansere giddagasaid, vuostálastimiid ja surrealisttalaš deaivvademiid gaskka, ja addá erenoamáš gova olbmo erenoamáš mátkkis. Filmmas lea maiddái fámolaš ávžžuhus doaibmat luonddu suodjaleami várás. 

Niilas Aslaksen Somby (1948) lea dáža-sámi kulturbargi ja sámepolitihkalaš aktivista. 

Son šattai bajás boazodoallobearrašis ja lei árjjalaččat mielde boazodoalus gitta álggu geahčái 1970-logu, go son válddii oahpu málesteaddjin ja barggai miehtá máilmmi, ja dan maŋŋá barggai journalistan ja govvideaddjin gitta "Álttá konflikta" rádjái.

"Áltá-riidu" lei politihkalaš riidu 1970- ja 1980-logu álggus Álttáeanu čáhcefápmorusttega huksema birra.

Vuosttaš oassi riiddus bođii Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta (NČE) evttohusa oktavuođas gos evttohuvvui earret eará bidjat osiid Mázii, mas lea girku čázi vuolde. Dát lei nággovuloš. 

Ášši bovttii stuorra beroštumi miehtá riikka, ja muđui máilmmis. Álbmotakšuvnnas Áltá-Guovdageainnu eanu buođđudeami vuostá ledje 85-100 báikkálaš searvvi, ja 20 000 miellahtu. 

Ođđajagimánus 1981 čoahkkanedje 800 miellačájeheaddji Áltái, gos elfápmohuksen galggai čađahuvvot. Politiijaid oktavuođas vuoittáhalle demonstránttat ođđajagimánu 14. beaivvi 1981. 532:s sis gessojuvvojedje gitta 800:s sáhkkohalle. Suodjalus lei ožžon bargun veahkehit politiijaid, muhto suodjalusministtar Thorvald Stoltenberg bissehii dán barggu.

Deanu gielda illuda oaidnit filmma ja beassat háleštit Niillasiin. Sátnejođiheaddji Jon Erland Balto sávvá bures boahtima. Mii guossohit gáfe, ja jos mii oažžut vel daid, de gáhkut maid. 

Bileahttahaddi lea 30,- ja e-bileahtta almmuhuvvo veahá maŋŋelis.  Bileahtaid sáhtát oastit dii. 1630 28.05 rájes Martin Galleri - galleriijas.